Lõhnatoa lummuses!

16.01.2012

Loe, mis kutsub parfüümifänne Ilumaailma Lõhnatuppa.

Kaubamaja Ilumaailma Lõhnatuba on üks kummaline oaas, mis haarab inimesed oma kütkeisse ja enam lahti ei lase…

 
Piret Kalda, näitleja

Olgem ausad, mina ju üldse ei teadnud, et Kaubamaja Ilumaailmas on selline koht nagu Lõhnatuba. Aga sõbranna Maria Avdjuško muudkui rääkis „lõhnatuba, lõhnatuba” – et Kaubamajas olla üks eriline koht, kus müüakse erilisi parfüüme… Ja siis kingiti mulle üks Serge Lutensi parfüüm. Pean ütlema, et midagi nii head ei olnud mina varem tundnud – langesin täielikult selle „lõksu”. Ja kuuldes, et see pärineb just nimelt sellest samast Lõhnatoast, olengi seal nüüd ise tihe külaline ning ega mind enam muuga kui eriliste parfüümidega ei püüa! Hiljuti ostsin sealt endale näiteks L’Artisan Parfumeuri parfüümi, millest olen samuti vaimustuses.

Mis mulle Lõhnatoa parfüümide juures meeldib, on just see, et nad on nii erilised, nii teistmoodi, neis on karakter sees! Lugesin Kaubamaja Hooajas mõni aeg tagasi intervjuud lõhnalooja Serge Lutensiga ja mulle kangesti meeldis tema mõte, et ei pea olema eraldi parfüümid meestele ja naistele. Lõhn on lõhn, see võib meeldida erineva soo esindajatele, miks neid peab niimoodi lahterdama? Ma ei olnud ise kunagi selle peale nõnda mõelnud, aga Lutensi juttu lugedes sain aru, et just nii ongi! Mulle on ka varem meeldinud hoopis mõned meestele mõeldud parfüümid ja Lõhnatoast võibki seda tüüpi parfüüme leida.

Lõhnatoa parfüümide puhul ei ole – minu meelest – hullult mängitud parfüümide pudelite ja muu säärasega. Kõige olulisem on sisu ehk parfüüm ise!
 

Elisabet Tamm, näitleja

Eks mina olen Kaubamaja Ilumaailmas ikka väga sage külaline. Müüjad juba teavad mind ja ütlevad, et mul on kohe selline ilme näos, et on kohe aru saada – tulin jälle ilutooteid ostma! Aga midagi ei ole teha – ma armastan luksust ja mulle meeldib enda eest hoolitseda. Nagu Mary Poppins ütles – mulle meeldivad ilusad asjad ja ma tahan hea välja näha! Nii on minuga ka.

Kaubamaja Lõhnatoa klient olen olnud selle algusest peale. Üks mu sealne lemmiklõhn on Serge Lutensi Fille en Aiguilles, mis tõlkes peaks tähendama „tüdruk tikk-kontsadel”. Ma olin väga imestunud, kui kuulsin, et ka ühel mu kolleegil on seesama lõhn, ja veelgi suurem oli meie mõlema üllatus, kui selgus, et see parfüüm lõhnab erinevate inimeste peal täiesti erinevalt! Minu peal lõhnas see männiokkasemalt ja vürtsisemalt, kolleegi peal natuke mahedamalt.

Üldiselt armastan ma ikka ainult tugevaid ja erilisi parfüüme – neid tsitruselisi ja kurgiveelõhnu ei kannata ma üldse. Need sobivad ehk teismelistele, aga mitte mulle. Väga meeldib mulle ka Rancé parfüüm Josephine – see on selline natuke vanaaegne, nagu „proua lõhn”. Minu onu ütleb selliste parfüümide kohta „tädi Siina kapi lõhnad”, sest tädi Siina, kelles oli vene verd, armastas ka tugevaid ja vürtsikaid aroome.
Lõhnatoast meeldib mulle aga kas või niisama läbi jalutada. See kroonlühter laes ja kogu väljapanek – see kõik kokku tekitab erilise ja luksusliku tunde. Võib-olla olen ma snoob, aga mulle meeldib!
 

Kristi Pärn-Valdoja,
ajakirja Mood peatoimetaja

Pean ennast kirglikuks lõhnafänniks, aga see ei ole mitte alati nii olnud. Lapsena ei suutnud ma ära imestada, kuidas võib keegi vabatahtlikult vahetada 45 rubla – täpselt nii palju maksis pisike pudelike Diori parfüümi Nõmmel asuvas mänguasja- ja pudupoes – mingisuguse aromaatse olluse vastu. Selle raha eest oleks saanud ju leti mänguasjadest tühjaks osta! Ent aastad läksid ja mida enam rauges mu huvi lelude vastu, seda rohkem hakkasin hindama parfüüme... Nüüdsel ajal olen täiesti võimeline koju tagasi pöörduma, et endale parfüümvett peale törtsutada, kui avastan hommikul tööle või õhtul välja minnes, et olen unustanud seda teha! Niivõrd oluliseks aksessuaariks on see minu jaoks muutunud.

Viimased 12 aastat olen olnud truu ühele ja samale parfüümile – Serge Lutensi Féminité du Bois’le, mis on lihtsalt nii hea, et pole sellele võrdväärset leidnud! Aga mulle meeldib nuusutada ja proovida ka kõiki teisi parfüüme, seepärast jalutan Kaubamaja Lõhnatoast päris tihti läbi. Viimati avastasin sealt Estebani parfüümid, mis on samuti
sellised pisut puidused ja suitsused, just seda tüüpi, mis mulle meeldivad. Ka Rancé’l on väga põnev valik ja eriti väärikas ajalugu – see perekond valmistab parfüüme juba 400 aastat ning oskused on kantud edasi põlvest põlve.


Täiesti sõltuvuses olen aga Lõhnatoa lõhnaküünaldest! (Tasub tähele panna, et neil ei ole mitte midagi ühist supermarketites müüdavate sünteetiliste plasttopsides küünaldega!) Need on lihtsalt oivalised ja valik on muidugi nii suur ja muudab mind alati täiesti otsustusvõimetuks, nii et ma võin seal tund aega ühte lõhnaküünalt valida. Eriti meeldivad mulle L’Artisan Parfumeuri ja Annick Goutali aroomiküünlad. Muide, minu meelest on lõhnaküünal ka suurepärane kingitus – kui kingisaaja parfüümieelistusi päris täpselt ei tea, on see veidi neutraalsem kui lõhnavesi, lisaks kõigele näevad lõhnaküünlad ka äärmiselt šikaarsed välja!