Toodete erimärgistus

Ökomärgis näitab loodussõbralikkust

Ökomärgised võeti kasutusele, et lihtsustada tarbija valikuid loodusele vähem kahjulike toodete leidmisel. Ökomärgised on garanteeritud märgid, mida tootja saab taotleda oma tootele või teenusele, et tõestada selle loodussõbralikkust. Selliseid märgiseid antakse ainult nendele toodetele, mille puhul on eelnevalt läbi viidud spetsiaalne hindamine ja mis vastavad seatud kriteeriumitele . Kriteeriumiks on toote puhtus alates toorainete hankimisest kuni toote käibest kõrvaldamiseni, "hällist hauani".

 

	Toode on mahepõllumajanduslikult toodetud ja töödeldud. Toote saamisel ei ole kasutatud kunstlikke mineraalväetisi, taimekaitsevahendeid, säilitusaineid ega toiduvärve. Ökomärgi kasutusõiguse saavad mahetootjatena ja töötlejatena riiklikult tunnustatud ja vastavasse registrisse kantud ettevõtted. Toidutoodete vastavust kontrollib Taimetoodangu Inspektsioon või Veterinaar- ja Toiduamet.
	Euroopa Liidu mahepõllumajandusele viitav märk - Toode on saadud EL mahepõllumajanduse nõudeid järgides - toote saamisel ei ole kasutatud kunstlikke mineraalväetisi ja vastab EL mahepõllumajanduse nõuetele
	2010. aasta juulikuust hakkasid kõik Euroopa Liidu mahetooted kandma uut logo
	Märk ” Loodussõbralik toode” on loodud selleks, et teha poelettidel keskkonnasõbralikud tooted paremini märgatavateks. Kui tegemist on toiduainega, siis kasutatakse põllumajanduses loodusliku kasvatusviisi. Ei kasutata mineraalväetisi, putuka- ja taimemürke
	Üks edukamaid keskkonnamärgisüsteeme on Põhjamaade Luigemärk (Nordic Swan Label), mis rajati 1989. a. Soome, Rootsi, Norra ja Islandi "roheliste" toodete tähistamiseks. Selle ökomärgi võivad saada näiteks tooted, mille valmistamise protsessis on kulutatud vähe energiat. Märki saab taotleda ka teistsugusel moel keskkonda säästvatele kaupadele.
	KRAV märki kasutatakse mahepõllumajanduslikult toodetud toiduainete märgistamiseks. Seda märki annab välja samanimeline sertifitseerimis- ja inspekteerimisasutus. KRAV-märk garanteerib, et toiduks tarvitavate taimede kasvatamisel pole kasutatud kunstväetisi ja -kahjuritõrjevahendeid. Liha- ja piimatoodetele antakse märk juhul, kui loomad saavad vabalt väljas käia ja vähemalt pool nende söödast on kasvatatud kunstväetisteta ja -kahjuritõrjevahenditeta. Märk on kasutusel põhiliselt Skandinaavias.
	Fairtrade märk tagab, et see toode on toodetud ja kaubeldud vastavalt rahvusvahelistele Fairtrade standarditele. Seda märki kandva toote ostuga aidatakse kaasa väiketalunike ja tööliste töö- ja sotsiaalsete tingimuste parandamisele arengumaades. Fair Trade märki haldab Rahvusvaheline Õiglase Kaubanduse Assotsiatsioon (IFAT)

Kvaliteedimärgistus

 

	Toode on Eestis kasvatatud. Tegemist on kõrge kvaliteediga aiasaadustega. Toode peab vastama Euroopa standardi kõrgemate klasside nõuetele ja see omistatakse korraga üheks aastaks. Annab välja Eesti Aiandusliit tootegruppidele köögiviljad, puuviljad, aiamarjad, lilled, istikud, seemned, toidukartul ja teised aiasaadused (sh mesindussaadused).
	Uus Eesti toode, mis on läbinud oma tootegrupi aastakonkursi.Tooted on valinud spetsialistidest koosnev hindamiskomisjon. Tutvustab kodumaiseid uusi toiduaineid. Annab välja Eesti Toiduainetööstuse Liit koostöös Tallinna Tehnikaülikooli ToiduaineteInstituudiga. Tootegrupid: piimatooted, lihatooted, kalatooted, pagaritooted, kondiitritooted, puu- ja köögiviljatooted, mittealkohoolsed joogid, alkohoolsed joogid jne. Osaleda on võimalik erinevates kategooriates: uued tooted, tooted tervisele, rahvuslikud tooted. Konkursi peavõitjad läbivad kaheastmelise hindamise ning neile omistatakse kuldmärk ja vastav nimetus: Eesti Parim Toiduaine, Eesti Parim Toit Tervisele või Eesti Parim Rahvuslik Toode.
	Tunnustatud Maitse kvaliteedimärk ehk ristikumärk antakse Euroopa Liidus toodetud toiduainetele, mis läbivad edukalt laboratoorse ja sensoorse hindamise. Toote valmistamisel kasutatud tooraine päritolu ei ole ristikumärgi puhul oluline. Kvaliteedimärgi väljaandmise eesmärgiks on: väärtustada kvaliteetset toodet Eesti turul ja pakkuda eeliseid konkurentsis
	Tunnustatud Eesti Maitse päritolumärk antakse toodetele, mille põhitooraine* on 100%-liselt eestimaise päritoluga ning mis on edukalt läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise. Märgi kasutamisõigust võivad taotleda kõik äriregistrisse kantud ettevõtjad, kes tõendavad dokumentaalselt toote valmistamisel kasutatud põhitooraine kodumaist päritolu.

Geograafilise päritolu toidumärgised

Põllumajandustoodete ja toidu mitmekesistamiseks ja väärtustamaks kindla määratletud piirkonna päritolu eriliste omadustega tooteid, on Euroopa Liidus loodud geograafiliste tähiste kvaliteedimärkide süsteem.
Registreeritud geograafilistest tähistest tulenev kasu tarbijale on et toode pärineb kindlast piirkonnast, toode on valmistatud pikkade aastate jooksul omandatud traditsioonide ja retseptide alusel ning tootel on võrreldes teiste samalaadsete toodetega erilised omadused ja geograafilisest piirkonnast ja traditsioonidest tulenev maine;

 

	Päritolunimetus - põllumajandustoode või toit, mis kannab kindla piirkonna või koha nimetust ja vastab järgmistele tingimustele: - tooraine pärineb määratletud piirkonnast - kvaliteet ja omadused tulenevad määratletud geograafilisest keskkonnast koos sellele iseloomulike looduslike ja inimfaktoritega - tootmine, töötlemine ja valmistamine toimuvad määratletud geograafilises piirkonnas
	Geograafiline tähis - põllumajandustoode või toit, mis kannab kindla piirkonna või koha nimetust ja vastab järgmistele tingimustele: - tooraine pärineb määratletud piirkonnast - kvaliteet ja omadused või maine tulenevad määratletud geograafilisest piirkonnast - tootmine ja/või töötlemine ja/või valmistamine toimuvad määratletud geograafilise piirkonnas
	Garanteeritud traditsiooniline eritunnus - põllumajandustoode või toit, mis omab traditsioonilist eripära: - erineb eripära tõttu teistest samalaadsetest toodetest - on samade traditsioonide järgi toodetud ühenduses vähemalt 25 aastat

Kliendile abiks märgistus

 

	Gluteenivaba toode Gluteenitalumatus ehk tsöliaakia on haigus mida tuntakse ka teraviljavalgu talumatuse nime all. Tsöliaakia on nisus, rukkis ja odras sisalduva valkaine gluteeni toimel vallanduv ravimatu haigus. Gluteen kahjustab peensoole limaskesta hattusid, mis takistab toitainete imendumist organismi. Tsöliaakia tüüpilised sümptomid on erinevad kõhuvaevused, väsimus ja aneemia.. Tsöliaakia ainsaks raviks on eluaegne gluteenivaba dieet, kus toiduvalikust on eemaldatud kõik nisu, otra ja rukist sisaldavad tooted. Gluteenivaba toitumine tagab tsöliaakiahaigele normaalse enesetunde, töö- ja tegutsemisvõime. Gluteenivaba dieet sisaldab looduslikult gluteenivabu teravilju nagu mais, hirss ja tatar. Lisaks võib tarbida ka jahutooteid, millest gluteen on tööstuslikult eemaldatud.
	Laktoosivaba toode Laktoos ehk piimasuhkur on disahhariid, mis koosneb kahest lihtsuhkrust – glükoosist ja galaktoosist. Laktoos on tavasuhkrust viis korda vähem magus, kuid annab siiski 30–50% piima energeetilisest väärtusest. Laktoositalumatus ehk hüpolaktaas on ainevahetushäire, mille põhjuseks on laktaasi puudulikkus. Laktaas on ensüüm, mis lõhustab soolestikus laktoosi ehk piimasuhkrut. Kui laktaasi on vähe või seda pole üldse, ei ole võimalik piima suhkrut lagundada. Siis ei imendu piimasuhkur verre või imendub ainult osaliselt. Imendumata jäänud piimasuhkur ärritavad soolt ning kutsuvad esile ebamugavustunde, kõhupuhituse ja -lahtisuse, kõhukorisemise ja -valu. Täiskasvanute laktoositalumatus on pärilik omadus, mis erineb rahvuseti ning sõltub muu hulgas inimeste toitumisharjumustest ja -traditsioonidest. Vanemaealistel esineb laktoositalumatust sagedamini kui noortel. Laktoositalumatus pole alati täielik – paljudel juhtudel saab inimene süüa vähese laktoosisisaldusega toitu. Laktoosi talumatuse all kannatavatele inimestele on välja töötatud spetsiaalsed piimatooted (nt Valio laktoosivaba piimajook, juust, jogurt), milles laktoos on lahutatud kaheks lihtsuhkruks. Sellised tooted on maitselt veidi magusamad.
	Suhkruvaba toode Suhkruvaba toode ei sisalda saharooosi ehk tavalist suhkrut. Suhkruvabad tooted on vajalikud diabeetikutele kuid neid tarbivad ka kaalu jälgivad inimesed. Diabeet ehk suhkurtõbi on energia-ainevahetuse püsiv häire, mis on seotud insuliini nõrga eritumise või toimega. Pärast söömist lagunevad seedetrakti jõudnud süsivesikud glükoosiks ja see imendub verre. Kasvanud glükoositasemele vastab terve inimese kõhunääre insuliini eritamisega. Insuliin on hormoon, mis on vajalik suhkru, tärklise ja muu toidu energiaks muutmisel. Insuliin on hormoon, mis on vajalik selleks, et rakk saaks glükoosi kasutada. Terve inimese vere glükoosisisaldus langeb endisele tasemele umbes 3–4 tunni möödudes, diabeetikul mitte.
	Light/kerge toode Light või kerge toode on vähendatud energiasisaldusega tooteid - light- , vähendatud rasva- ja suhkrusisaldusega või rasva- või suhkruvabad tooted. Light tooteks võib nimetada toodet kus toidust saadav energiasisaldus on märkimisväärselt väiksem võrreldes sama toodete tavalise energiasisaldusega.

Lisaained (Märgistus pakendil)

Lisaained on jaotatud tulenevalt nende põhifunktsioonist rühmadeks.

Kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. Kõige enam toidus kasutatavad lisaainete rühmad on järgmised:
toiduvärvid (E 100–E 199);
säilitusained (E 200–E 299);
antioksüdandid (E 300–E 399);
emulgaatorid, stabilisaatorid (E 400–499).

Toiduvärve kasutatakse kõige enam kondiitritoodetes, maiustustes, karas tus jookides, aga ka jogurtis ja jäätises. Mõnedel inimestel võivad sünteetilised, sh asotoiduvärvid aga esile kutsuda allergilisi reaktsioone. Kui toode on väga eredavärviline, siis võib selles olla asotoiduvärve

Asotoiduvärvid E 102 Tartrasiin E 110 Päikeseloojangukollane E 122 Asorubiin E 123 Amarant E 124 Erkpunane 4R E 129 Võlupunane AC E 151 Briljantmust BN E 154 Pruun FK E 155 Pruun HT E 180 Litoolrubiin BK

Enne kui lisaaine lubatakse Euroopa Liidus kasutusele võtta, hindab selle ohutust inimese tervisele põhjalikult Euroopa Toiduohutusamet.