Päikesekaitse iga ilmaga

Päikesekaitse pole vaid rannailma jaoks

Kui päike on pilve taga peidus ja termomeeter veel suvesoojust ei ennusta, on lihtne unustada, et nahk vajab kaitset ka hallil argihommikul. Nahakliiniku Sclinic dermatoloog dr Bret Kaldvee kummutab levinud müüte ja annab selge põhjuse, miks peaks päikesekaitset kandma aasta ringi, olgu kontorilaua taga akna all, autoroolis või argisel jalutuskäigul.

Tekst Aljona Eesmaa

Alustuseks on aeg käia üle tähtsad lühendid. SPF (sun protection factor) ehk päikesekaitsefaktor viitab eelkõige kaitsele UVB-kiirguse vastu, millel on pearoll päikesepõletuste ja nahavähi tekkes. Kuid tõeline nahka kahjustav salakavalus peitub UVA-kiirguses, mille mõju on vähem nähtav, ent pikemas plaanis laastavam. „Hea meelde jätta – A nagu aging,“ ütleb dermatoloog dr Bret Kaldvee, rõhutades, et just UVA-kiirgus on see, mis soodustab naha enneaegset vananemist.

Erinevalt UVB-st suudab UVA tungida ka läbi aknaklaasi – olgu tegemist kontori, kodu või autoga – ning selle intensiivsus püsib aasta ringi suhteliselt stabiilsena. Seetõttu ei tohiks päikesekaitsekreem olla vaid rannailma kaaslane, vaid igapäevane nahahooldussamm. „Kui inimene ei pea naha vananemist oluliseks, siis võiks vähemalt jälgida UV-indeksit ning kasutada kaitsekreemi, kui indeks on kõrgem kui 3,“ lisab Kaldvee. Tasub ka meeles pidada, et isegi pilvise ilmaga jõuab meieni 30–90% UV-kiirgusest ning seega ei pruugi hall taevas tähendada ohutut ilma nahale.

SPF 30 või SPF 50?

SPF näitab, kui kaua võib nahk päikese käes viibida ilma põletust saamata – justkui ajapikendus enne, kui UVB-kiirgus nahka kahjustama hakkab. SPF 30 blokeerib ligikaudu 97% UVB-kiirgusest, SPF 50 aga kuni 98,5%. Kuigi numbriline vahe võib tunduda tühine, ei peitu probleem mitte protsentides, vaid meie igapäevastes harjumustes. „Me kasutame päikesekaitsekreemi liiga vähe ja liiga harva,“ selgitab dr Kaldvee. Laboritingimustes saavutatud muljetavaldav kaitsetase ei pruugi päris elus kunagi realiseeruda, eriti kui kreemi kantakse nahale õhukese kihina või unustatakse seda päeva jooksul uuendada. „Pikema aja jooksul võib niimoodi kogunenud UV-kahjustus jätta nahale püsiva jälje. See on eriti oluline tundliku nahaga inimeste ja pigmendihäiretega patsientide puhul,“ lisab ta. „Seega võiks nii näo- kui ka kehakreem alata vähemalt SPF 30-st, mis pakub juba väga head kaitset,“ ütleb nahaarst.

Üks pits ja kaks triipu

Dr Kaldvee rõhutab, et suurim eksimus päikesekaitse kasutamisel ei seisne mitte vales SPF-numbris, vaid kogustes ja pealekandmise sageduses. „Uuringud näitavad, et keskmine inimene kannab nahale umbes poole sellest kogusest, mida tegelikult vaja oleks, mistõttu ei jõua tootes lubatud kaitsefaktor kunagi täielikult mõjule. Lisaks kiputakse unustama, et päikesekaitsekreemi tuleks päeva jooksul ka uuendada, ideaalis iga kahe tunni tagant. Kui ollakse aktiivne, higistatakse või käiakse ujumas, tuleks kreemi peale kanda veelgi tihemini.“

Nahaarst annab ka selged juhised, kui palju on piisav: täiskasvanud inimese kogu keha katmiseks kulub üks pits ehk umbes 30 ml kreemi. Näo kaitseks piisab kahest täissõrme triibust – tõmba kreemi nimetissõrmele ja keskmisele sõrmele, mõlemale üks triip. „Ma ise tõmban ühe triibu ninast üle põse ühe kõrvani ja sama teisele poole – see ongi adekvaatne kogus kogu näo katmiseks,“ jagab ta isiklikku harjumust.

 

Ära unusta kaela, käsi ja lapsi!

Kuigi esimesena tuleb päikesekaitsekreemi peale mõeldes silme ette nägu, ei tohiks unustada ka teisi UV-kiirgusele avatud piirkondi nagu kael, dekoltee ja – sageli tähelepanuta jäävad – labakäed. Just käed on üks esimesi kohti, kus päike naha vananemise märke näitama hakkab. „See on eriti oluline autoga sõitmisel – mis ma ise teen, on see, et kannan kindaid. Soovitan ka teistel. Autosõidukinnas annab kindlama kaitse kui kreem, sest kinnast ei pea päeva jooksul uuendama ja see ei määri ka auto rooli,“ toob arst välja ühe lihtsa, kuid tõhusa lahenduse.

Kui veedad suvepäeva rannas, jahi peal või lihtsalt pikemalt päikese käes, tuleb kaitsta kogu keha. Riided ja peakatted annavad küll teatud määral kaitset, kuid palju sõltub nende värvist, kangast ja lõikest. Siin tuleb appi spetsiaalne ultraviolet protection factor’iga ehk UPF-riietus, mida Bret eriti just lastele tungivalt soovitab. UPF-riided on suurepärased – neil on kõrge kaitsefaktor, neid ei saa valesti peale kanda ega unustada ning erinevalt päikesekreemist ei pea neid pidevalt uuendama,“ selgitab ta.

Kui mureks on see, et lapsel võib rannas märgade UPF-riietega jahe hakata, soovitab Kaldvee esmalt last lasta ujuma päikesekaitsekreemiga ning seejärel, kui laps jääb liivale mängima, vahetada märg riie kuiva UPF-pluusi vastu.

Kas meigitoodete SPF-ist piisab?

Paljud loodavad, et jumestuskreem või BB-kreem, millel on SPF kirjas, pakub piisavat kaitset – eriti kui hommikurutiin on juba niigi ajakriitiline. Kuid dr Bret Kaldvee sõnul sõltub kõik elustiilist ja aastaajast. „Kui inimene töötab siseruumides, liigub vähe õues ning Eestis veedamegi suure osa aastast hämaruses, ei ole eraldi päikesekaitsekreem alati hädavajalik,“ ütleb ta. Kevade ja suve lähenedes, kui päevad muutuvad pikemaks ning UV-kiirgus intensiivsemaks, tasuks aga meigitoodete alla siiski lisada õhukese koostisega päikesekaitsekreem, seda eriti juhul, kui naha vananemine on midagi, mida soovid edasi lükata. „Kui kasutad niisutavat kreemi, pane sinna peale SPF 30 või 50 – ja siis alles meik. Ise kasutan näiteks toonivat päikesekaitsekreemi, mis annab kaks ühes ka ilusa jume,“ jagab ta oma igapäevast valikut.

Erinevate nahaprobleemide nagu akne, rosaatsea või dermatiidi puhul võib sobiva päikesekaitsetoote leidmine võtta rohkem aega. Mõnel juhul võib nahk isegi ajutiselt reageerida SPF-ile halvemini. Sellisel juhul tasub pidada nõu dermatoloogiga ja talvisel ajal pigem piirduda meigitoodetes sisalduva SPF-iga, lisades eraldi kaitse ainult kõrgsuveks.

Hea on ka meeles pidada, et meigitoodetes sisalduv SPF – kui see jääb vahemikku 5–15 – ei pruugi pakkuda piisavat kaitset, eriti kui toodet kantakse nahale õhukese kihina. Seega, kui nahk ja selle tervis on olulised, jääb parimaks lahenduseks klassikaline kolmik: niisutav kreem, spetsiaalne päikesekaitse ja alles siis jumestus.

 

Kuidas uuendada kaitset meigitud näol?

Miljoni dollari küsimus: kuidas uuendada päikesekaitset keset päeva, kui jumestus on juba näol? Dr Bret Kaldvee tunnistab ausalt, et tänaseks ei ole ta toimivat lahendust leidnud. „Iga natukese aja tagant ilmuvad sotsiaalmeedias erinevad nipid ja trikid, kuid päris elus need enamasti ei toimi.“

Küll aga tuleb siinkohal appi lihtne loogika. „Kannad hommikul näole adekvaatse koguse SPF-kaitset ning päeva jooksul võtad appi peakatted, istud välikohvikus varju all, üritad otsest päikesevalgust vältida, silmanahka kaitsed suurte korralike päikeseprillidega,“ loetleb ta. „Nii saad päikese koormust vähendada juba puhtalt käitumuslike muutustega.“

 

 

Klientide päikesekaitselemmikud Kaubamaja Ilumaailmast